Kui pärast jõulusid jälle kooli tuldi, otsis Kodja kohe Jaani üles ja küsis:

„Kuidas pühad läksid? Mina käisin maal, ei saanud ka lehti müüma tulla, minu asemel käis üks poiss meie majast. Nüüd lähen jälle ise.“

„Päris hästi läksid. Näed, uue ülikonna sain ja palitu on ka uus, lähme riidetuppa vaatama,“ teatas Jaan avameelselt. „See üliõpilane... nüüd ta enam ei olegi üliõpilane, on juba magister — see ostis.“

„Ei-noh, palitu on aus,“ takseeris sõber. „Ja ülikond on ka nagu selga valatud. Aga mina ostsin pühade laupäeval suusad ära, siukola sidemetega ja pilliroost keppidega — kaheksa krooni läksid maksma kõik kokku. On ka päris täitsad, kogu pühade aja lelle pool kihutasin mööda metsi. Ja õe-pirtsule ostsin uisud ka ära. Tütarlapse asi — nüüd on teisel nii hea meel, et mujal ei seisagi kui liuväljal, kui veidi vaba aega on. Raha sai jõuluks nii sendipealt otsa, et kott jäi päris tühjaks. Kui nüüd kevadeks noortekuuli ja võrkpalli tahan saada, pean tublisti pingutama. Minul on vanad uisud küll ka päris otsas, logisevad igast kruvist ja needist, kuid ma uusi ei osta, hakkan rauatöö tunnis ise pantsisid tegema.“

____________

Kirjanik ja õpetaja Jüri Parijõgi elas Tartus Tolstoi 3. Ta tuli Tartusse 1929. aastal, töötas õpetaja ja koolijuhina ning oli aastail 1940–1941 Tartu Õpetajate Seminari direktor.