Siin elabki sinu sõber. Oma akendest näeb ta linna, mis asub kõrgendiku jalamil, näeb Emajõge, mida mööda liiguvad aeglaselt hiigelsuured valgete purjedega lodjad, mis tulevad Peipsi järvelt. Ta näeb väikese liiklusega Pihkva postiteed ja elavat Riia teed, kus katkematult kihutavad suurepärased ekipaažid, rasked tilisangid ja kullerite troikad. Siin on sama palju liiklust nagu linnatänavatel. Kui tahad oma hinge puhata, kiirusta siia. Siin sa ei näe tühiseid ajakirju ega igavaid rumalaid raamatuid, mis on mõeldud analüüsimiseks. Sa ei kuule keelepeksu, ärevaid uudiseid ega laimu. Sinu sõbral pole siin teisi vaenlasi peale ablaste röövikute ja kadedate putukate, kes püüavad hävitada tema viljapuuaeda.

_____________

Kirjanik ja kirjastaja Faddei Bulgarin ostis Karlova mõisa 1828. aastal. Viidatud kiri ilmus väljaandes Severnaja Pštšela 1830, eesti keeles kogumikus „Kirju Karlovast I“, tõlkinud Mart Velsker.