Maja
Aadress: Eha (end Elisabeti) 31
Ehitusaasta: 1911 (?)
Ehitaja: info puudub
Üldtunnused: püstpalkmaja, Karlovale iseloomulik kahekorruseline 4-korteriga elamu. Moodustab ümbritsevate majadega rõõmsavärvilise ansambli.
Eritunnused: fassaadi akendel luugid, praegu kõigil fassaadi akendel lillekastid. Taastamist vajavad eritunnused: välisuks, plaanis renoveerida trepikoda
Kasutamine: läbi aegade kasutatud elumajana
Ümberehitused: kapitaalremont 1979, vahetati osa voodrilaudist, kuivkäimlatesse toodi sisse vesi, uksed asendati lihtsamatega, tagumisele koridorile pandi sisse laudis. Maja värviti elanike algatusel ja osalusel pärast mitmeid värviproove vanaroosaks (2003-2006).
Aed/hoov: aed on aktiivses kasutuses maja laste mängukohana. Krundi tagaosas kasvavad viljapuud ning paremalt küljelt piirab seda maja puukuur. Aias on aastakümneid elanud siilid, kes tegutsevad seal praegugi.
Ajalooline vaade õue poolt. Lamamistoolis istub majaomanik Linda Adamson (sünd 21.08.1904), tema jalge ees kaks last, tütred Livia (sünd 28.06.1925) ja Luule (sünd 30.01.1929). Foto on tehtud 1934. a septembris. M. Aaloe erakogu.
Elanikud - praegu neli peret. Majas on 8 last, koer ja kass (2009).
Veel huvitavat
- Viljandimaa jõukas talunik Tõnis Adamson kinkis maja oma pojale Jaanile ülikooli
lõpetamise puhul
- Aia taganurgas oleva kastani pani 50.-tel kastanimunast kasvama Jaani abikaasa Linda, kes olevat öelnud, et kastan kasvama läheb, tuleb Eesti aeg tagasi.
Eha 31 lillekastid. Foto: Marge Teder
Meenutab Mati Aaloe, endine majaelanik:"Sajandivahetusel lasi vanavanaisa Tõnis
Adamson, kes ise elas Hummulis Peedu talus, ehitada Karlova mõisnikult renditud
maale Elisabeti tn. 31 kahekordse puitelamu; hiljem kinkis ta selle ülikooli
lõpetamise puhul oma pojale Jaanile (ta oli õppinud juurat ning asus
kohtunikuna tööle). Mäletan plekist
majamärki kirjega „EESTI KINDLUSTUS 1907“ (kahjuks on see märk kolimissegaduses
kaotsi läinud). Arvatavasti võib seda aastat lugeda maja valmimisaastaks. Kui
vanavanaisa Tõnis Adamson oli selle maatüki rentinud, olla ta kõigepealt
sellele istutanud vahtraistiku. See puu olla pikka aega olnud ainus Karlova
mõisa põldude peal. Kuna see oli tõrvapapist katusega maja, laskis Jaan selle
asendada tänini vastu pidava plekk-katusega. Maja tagastati Eesti taasiseseisvusaja
alguses vanaemale ning jäi pärandina tütardele Liviale (teine korrus) ja
Luulele (esimene korrus). Elasime õe Kaiga esimesel korrusel. Pärast õe surma
1999. a pandi majaosa müüki. Teine
korrus oli leidnud uue omaniku juba varem.
Vanaema Linda (end Linda Merikandi)
, keda mina olevat hakanud
kutsuma TAUks (hiljem paljud teadsidki teda vaid kui Taud), abiellus 1924.
aastal kohtunik Jaan Adamsoniga, kes aga
kahjuks suri 1929. aastal... kopsupõletikku!!! 1938 laskis Linda panna majja veevärgi; seni
toodi vett Õnne ja Kesk tänava nurgal asuvast kaevust. Kaev oli tehtud sama
veesoone peale, kui kaev meie aias ning oli tõmmanud meie kaevu kuivaks. Veel
praegu on aias näha kaevurake. Oh, küll Tau ootas aega, mil Eesti taas vabaks
saab! Ta pani ’50.-tel kastanimuna aia taganurgas mulda, öeldes, et kui see
kasvama läheb, tuleb Eesti aeg tagasi. Samuti lubas ta siis aasta otsa Raekoja
platsi ilma rahata pühkida! Kuid ta jõudis ära oodata vaid sinimustvalge ja
vabariigi taassünni ja krooni tuleku. Ta suri 1992. aasta juunikuu alguses."
