Seltsi esindajaid kutsuti Päeva, Tähe, Pargi tn vahelise kvartali detailplaneeringu eskiisi tutvustavale koosolekule linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas 9. jaanuaril.  

Arutelul osalesid seltsi poolt Edgar Kaare, Juta Vallikivi, Kristina Kurm, Ilmar Part, Aili Saluveer ja Igor Örd, tõsi, osad meist esindavad ka teisi ühendusi.

Koosoleku järel anti asjaosalistele kuu aega oma seisukohtade kujundamiseks ja nende esitamiseks (alates 15. jaanuarist, kui saadeti välja protokoll).

Linnaruumi toimkond kogunes uuesti 18. jaanuaril, arutas detailplaneeringust tulenevaid küsimusi, pidas nõu ka juristiga ja praegu oleme seisukohti koondamas. Leppisime kokku, et läheme edasi seltsi poolt linnale 2011 mais esitatud kompromissettepanekuga, mida käsitleti täiendavalt 2011 Kireva Karlova lehenumbris. Seisukohti tutvustati 2011 toimunud Karlova päevadel ja pakutav leidis linnakodanike poolt kõige enam hääli.

Selleks, et kõik seltsi liikmed, aga teisedki karlovlased saaksid soovi korral oma arvamust avaldada, toome järgnevalt täiendavalt nn kompromissettepaneku sisulisi seletusi.

*******

Põhjendused Karlova Seltsi kompromissettepanekule

1. Maakasutuse põhimõtted

Säilitada skeemil näidatud vähemalt 6000 m2 suurune maa-ala avaliku haljasalana. Maa-ala piiritlemisel oleme aluseks võtnud järgmised ruumilised määrajad. 

1.1.         Kaug- ja sisevaated

Intensiivselt liiklejate poolt kasutuses olevate Tähe ja Pargi tänavatega seotud haljasala on tänavailt lähtuvatele kaugvaadetele avatud (vt skeem 1). Nõnda on pargiala mitmelt suunalt kaugelt nähtav ja seda külastama kutsuv. See on toimiva avaliku haljasala oluline tingimus.

Skeem 1. Päevapargi kaugvaated a, b ja c.

Haljasala sisevaated on määratud paljuski selle vaheldusrikka pinnavormistiku, ehk reljeefi poolt. Ala jaguneb kaheks põhitasandiks (vt skeem 2). Haljasala ülemiselt tasandilt avaneb väärtuslik vaade lõunasse jäävale Karlova linnaosale (sh kitsas vaatekoridor Karlova mõisasüdamele). Tähe ja Pargi tänavatega heas ühenduses olevalt alumiselt tasandilt avanevad nauditavad vaated karlovalikule romantilisele Pargi tn munakivitänavale. Tasandeid liigendav nõlv markeerib antud kvartali ajalugu – endisi hoonestusalasid.

Skeem 2. Pargiala olemasoleva reljeefi ja planeeritava hoonestuse jaotus.

1.2.         Avatus lõunapäikesele

Antud piirkonna Tähe ja Pargi tn poolt määratud tinglikult kolmnurgakujulise maajaotuse tulemusel säilub haljasala avatus lõunapäikesele.  Nõnda on haljasalal meeldiv aega veeta hommikust õhtuni ning kõrvalolevad hooned (sh planeeritavad uued hooned), nagu ka teisel pool Tähe tn asuv puuderida ei jäta maa-ala liialt varju. Päikesele avatum haljasala soosib selle intensiivsemat kasutamist ning põhjendab tulevikus alale sobilike lisafunktsioonide andmist (turuplats, lastemänguala jms).

1.3.         Ühendused tänavatega

Haljasalale Pargi ja Tähe tänavatega heade juurdepääsude säilitamisel/tekitamisel säilub selle nn linnaosa keskse pargi iseloom ning potentsiaal alale täiendavate kasutusvõimaluste tekitamiseks. Seltsi linnaruumi toimkond ning juhatus on arutanud, et antud kompromissettapaneku maakasutuse jaotuse realiseerumisel väärib kaalumist haljasala parkimisalaga vahetusse lähedusse nn linnaplatsi tekitamine. Linnaplatsi positsioneerimise olulisim tingimus on seotud linnaruumilise sõlmpunktiga, mille määrab Karlova linnaosa selgrooks olev Tähe tn ning selle ristumine idast-läänest ühendusi pakkuvate Pargi ja Lootuse tänavatega.

Lisaks tuleb arvestada oluliste kergliiklejate ühendustega endise Varjendi, Õpetajate seminari ja Karlova mõisa suunal, nagu ka diagonaalis üle ala kirdesse jääva loomemajanduskeskuse ja kesklinnaga.

Vastavalt Tartu linna arengukavale aastateks 2013-2020 tuleb linnaelaniku ökoloogilise jalajälje vähendamiseks, elukeskkonna parandamiseks ja olemasoleva taristu maksimaalseks ärakasutamiseks soodustada kesklinna piirkonna ja linnaosade keskuste funktsionaalset tihendamist. Seejuures jälgitakse, et ei kaotata puhke- ja virgestusalasid ning rohelise võrgustiku sidusa toimimise seisukohalt olulisi alasid.

1.4.    Rohevõrgustiku element ja rohevõrgustiku ühendused

Käsitletav ala on kehtivas Tartu linna üldplaneeringus märgutud puhkealana ning jääb rohevõrgustiku elementide vaheliseks toimivaks ühenduseks. Vastavalt üldplaneeringu seletusele tuleb vältida linna liiga tihedalt täisehitamist kõigi (näiliselt) kasutamata maade hoonestamisega. Eriti tuleb jälgida, et funktsionaalse tsoneerimisega ei kaotata puhke- ja virgestusalasid ning rohelise (ökoloogilise) võrgustiku eri osisteks sobivaid alasid. Antud haljasala võimalikult laia ja piirete vaba säilitamine skeemil näidatud kagu-, lõuna- ja läänenurkades tagab tugevama rohevõrgustiku.

1.5.    Haljasala olemasolevad kasutused ja positsioon Tartus laiemalt

Ala on kohalike elanike poolt aktiivselt kasutatav. Tasandeid eraldavat nõlva kasutatakse kelgumäena. Ilmeka näitena võis näha 23.01.2013 tõenäoliselt kohaliku lasteaia lapsi kelgumäest suurt rõõmu tundmas. Lisaks antud ala mitmetele rohelistele jalgradadele meeldib siin inimestele suvisel ajal pikniku pidada ja oma lemmikutega jalutamas käia.

Eelkirjeldatud kaugvaadetega seonduvalt toimib Karlova selgrool ja kesklinnaks üleminekualal asuv haljasala kui Karlova linnaossa ruumilise sisse- ja väljajuhatusena. Linnakeskuse ja Karlova vaheline üleminek on antud kohas tugevalt tunnetatav: lõunas üldjoontes autentsena säilinud puitasum ja põhjas kesklinlikumad ning osalt hilisemad hingematvamad hoonemahud. Park on vahepealse üleminekualaga vajalik hingamisruum ja tundub, et tühjus on siin väärtus.

Haljasalale on tekkinud oma tugev piirkondlik identiteet ja kasutajaskond. Põhiküsimus seisneb selles, kas seda identiteeti ja funktsiooni hoida ja võimendada (pakkuda lisavõimalusi) või lasta sel minna.

1.6.    Hoonestuse põhimõtted

Hoonestatava ala määratlemisel pooldame 2-3-täiskorruselise uushoonestuse koondamist pargi maa-ala põhja- ja idaossa (vt skeem 2). Nõnda saab jätkata Päeva ja Pargi tänavate olemasolevat hoonestust, mille tulemusel on võimalik avalik haljasala maksimaalselt siduda eraldiseisva maa-alana Tähe ja Pargi tänavatega (vt ka eelnevaid põhjendusi).

Lisaks toetab olemasolev pinnavormistik skeemil tähistatud hoonestatavale alale uushoonete võimaldamist, sest Päeva ja Pargi tänavate ristumiskohaga külgnev haljasala on ümbritseva suhtes järsemate nõlvadega, millel hoonestamine keerukam.

1.7. Ehitusjooned

Kuna kinnistul Tähe tänav 4 on lubatud kuni 5-korruselised korrusmajad, siis peame vajalikuks, et uushoonestuse ehitusjoon ei ületaks Tähe tänavalt vaadatuna TÜ füüsikahoone esifassaadi poolt määratud ehitusjoont (vt skeem 1). Nõnda säilib Tähe tänava koridori ja Päeva  pargi vahel piisav ruumiline seotus. Seejuures tuleb arvesse võtta, et ala läänenurk jääb olulise Kesklinn-Ülenurme kergliiklustee juurde. Jättes ala läänenurga avaliku haljasalana (st seda mitte kinni kruntida), tekib kergliiklustee marsruudile haljasala näol meeldiv vahepeatus.

Päeva ja Pargi tänavate ehitusjooned lähtuvad vastavate tänavate väljakujunenud ehitusjoontest. Uushoonete näidatud ehitusjoontega sidumisel tekib planeeringuala keskossa privaatsete tagaaedade rajamise võimalus, millel on hea ühendus Päeva pargiga.

2. Ettepanekud edasisele planeerimispraktikale

Päeva park on hetkel kõrgelt hinnatud haljasala. Ala peidab endas suurt potentsiaali sellele täiendavate vabaaja veetmise võimaluste pakkumiseks. Kuna hetkel puuduvad alaga seonduvad avaliku haljasalana säilitamise/hoonestamise  rahvaküsitlused, ei ole ka seltsil võimalik eeltoodud põhjendustest ja võimalustest rohkemat välja pakkuda. Karlova Selts küsis Karlova päevade raames  käesolevaga pakutud kompromisslahenduse baasil Karlova Päevade külastajate arvamust ja pälvis küsitluses osalenutelt üldise heakskiidu. Sellega sai selts oma seisukohale küll mõnevõrra lisatuge, kuid detailplaneeringu tasandil ruumilahenduse andmisel on vajalik täiendav kohaliku kogukonna küsitlus. Ainult nõnda on võimalik selgitada, milline on antud ümbruskonda arvestavalt konteksti vajalik haljasala koos juurdekuuluva ruumivajadusega. Hoonestust ja pargi lahendust puudutavas ollakse seisukohal, et kogu ala vajab kompleksset käsitlust ning arhitektuurse ideekonkursi korraldamist. Seejuures tuleb Karlova Selts kaasata konkursitingimuste koostamisse.

Palume antud postituse all asuvas kommentaariumis arvamust väljendada. Teie arvamus on meile oluline, sest nõnda saame seltsina selgust, kas jagame eestkostjana Teiega samu seisukohti.