Tähe ja Teguri tänavate ristumisele jäävasse Forseliuse parki kavandatakse Tartu linnavalitsuse ettepanekul koostöös OÜ-ga Väike Karu lastemänguala. Lähtuvalt linnavalitsuse 14.08.2012. a korraldusest nr 879 ja sellega seotud lastemänguala projekteerimistingimustest (PTR-12-56) tuleb kõnealust objekti käsitleda avaliku lastemängualana, mille kasutamist võib piirata vaid kellaajaliselt öisel ajal ja ajal mil väljakul viibivad lasteasutuse lapsed. Vastavalt mänguväljaku ehitusprojekti seletuskirjale kavandatakse Tähe 98A hoonesse ja avalikku Forseliuse parki kuni 7 lasterühma, kokku kuni 140 lapsele. Tähe 98A hoones olevat uut lasteaeda ja lastemänguala plaanitakse avada käesolevas septembris.

Illustratsioon 1. Projekteeritava lastemänguala asukoht.

Sellisest plaanist (loe: tegelikult juba toimuvast ehitusest) kuulis selts kui kohaliku kogukonna esindaja juhuslikult ca poolteist nädalat tagasi. Selleks ajaks oli kõik juba otsustatud. Laiem avalikkus sai kavandatavast põgusalt midagi teada 04.09.2012. ilmunud Tartu Postimehe loos, mis kandis pealkirja Uue lasteaia tulek tekitab Tartus vastuseisu. Selts jõudis kiirkorras reageerida 05.09.2012 kirjaga, mille hilisemate täpsustustega sisu on allpool välja toodud. Tuleva esmaspäeva (10.09.12) hommikul kell 10.00 toimub linnavalitsuses erakorraline arutelu, kuhu on kutsutud seltsi esindajad, et täpsustada esitatud seisukohti.

Karlova Seltsi põhieesmärk on edendada Karlova linnaosa elukeskkonda, aidata säilitada miljööväärtust ja tugevada Karlova elanike piirkondlikku identiteeti (vt ka: karlova.ee/selts/pohikiri). Forseliuse park polegi ehk hetkel parima ruumilise kvaliteediga, kuid omab seda suuremat potentsiaali, et seal plaani pidamiseks arukalt piisavalt aega varudes ja erinevaid osapooli (sh avalikkust) kaasates leida uusi võimalusi. Oleme seisukohal, et Karlova linnaossa täiendava koolieelse lasteasutuse ja lastemänguala kavandamine on positiivne idee ja väärib toetust, kuid selle läbiviimisel on oluline arvestada kohaliku elanikkkonna ja keskkonnaga.

Kuna Forseliuse park ja sellesse kavandatav lastemänguala on oluline Karlova linnaosa avaliku ruumi osa (Karlova ja Ropka linnaosade kodupark), siis tuleb kavandatavat ka just nõnda vaadelda ja Karlova Seltsi juhatus peab vajalikuks tuua välja järgmist.

1. Kohaliku kogukonna, sh Tähe 98 elanike kaasamine

Lasteaia asutuse ja sellega kaasnevate ehitiste kavandamisel tuleb kaasata kohaliku kogukonna esindajad. Kohalikud elanikud, eelkõige pargiga vahetult külgnevad elanikud on oluline kasutajaskond ja avaliku ruumi kujundamise lähteülesande püstitamisel tuleb arvestada lähipiirkonna elanike seisukohtade ja ootustega. Sellisel viisil on võimalik tõsta avaliku linnaruumi kvaliteeti. Hetkeseisu kohaselt pole sellega arvestatud ja esitatav projektlahendus on sündinud vaid arendaja ning linnavalitsuse vahelises koostöös.

2. Puudub ruumiline analüüs

Osaliselt ka eelpool toodud punkti rikkumisest lähtuvalt puuduvad lasteasutuse ja lastemänguala projekteerimisel vajalikud eelnevad liiklusuuringud ja analüüsid, mis pakuks lahendusi kavandatavaga kaasnevale parkimisvajaduse ja Tähe tn liikluskoormuse kasvule.

Kavandatava juures puudub laiema piirkonna ruumiline analüüs ja sellele vastav lahenduste leidmine, mis arvestaks kavandatavate rajatiste funktsionaalset ja esteetilist sobilikkust antud pargiruumi.

Illustratsioon 2. Väljavõte lastemänguala kujundusprojektis antud lastemänguvahenditest.

Forseliuse pargi territooriumist ca 2270 m2 suurusele osale kavandatakse avaliku pargiruumi osalist sulgemist. See puudutab rohkemat hulka inimesi, kui konkreetse maja (ümbritsevate majade) elanikud.

Nõustume linnavalitsuse 14.08.2012. a korralduses nr 879 tooduga, et teenuse osutaja, kui selle lubaja peavad tõsiselt kaaluma objekti sobivust antud kohta. Oleme seisukohal, et antud hetkel need kaalutlused puuduvad ja kavandatav ehitustegevus ei ole kõigi eelduste kohaselt põhjendatud. Eeltoodud märkused on vaid mõned kiirkorras ja esmapilgul tekkinud tähelepanekud, mis vajavad avaliku ruumi kujundamisel kõrgendatud tähelepanu ja mida pidanuks käsitlema juba projekteerimisprotsessi päris alguses, st töö lähteülesande püstitamisel. Karlova Selts on antud teemal valmis koostööks.

Mõistame lasteaia rajamise olulisust, ent juhime tähelepanu vajadusele leida enne vastava tegevusega jätkamist lahendus eelviidatud probleemvaldkondadele ning järgida ka edaspidi projekteerimis- ja ehitusvaldkonna õiguslikku raamistikku ja häid tavasid.

*****

Siinkohal mõned täiendavad sisulised märkused, mis on sõnastatud lisaks eelkirjeldatud linnavalitsusele suunatud kirjale ja pole antud hetkel käsitletavad seltsi juhatuse ühiste seisukohtadena, kuna kogu protsessi poolt põhjustatud ajalises nappuses pole jõutud antud punkte veel ühise seisukohana läbirääkida (punktid koostas seltsi liige, maastikuarhitekt Edgar Kaare):

1. projektlahenduses puudub kontaktala ja Forseliuse pargi ruumiline analüüs, mis põhjendaks, miks just antud pargiossa tuleb avalik mänguala kavandada. Puudub seda laadi tegevuste kavandamise juures elementaarne üldiselt piirkonna käsitluselt detailide suunas liikumine. Tegutsetakse risti vastupidises suunas;
   
2. projektlahenduses pakutavad mänguvahendid on orienteeritud vaid lasteaia ealistele lastele. Avalikku parki kavandatava mänguala juures on soovitav pakkuda lahendusi, mis tekitavad vabaaja veetmise võimalusi teistelegi vanusegruppidele (nt universaalsemad atraktsioonid/mänguvahendid, mitte vaid monofunktsionaalsed liumäed ja kiiged, mis pärsivad noore inimese loovat mõtlemist ja arengut (vt illustratsioon 2));
   
3. projektis toodud kirgaste plastikelementidega mänguvahendite valik ei haaku esteetiliselt Forseliuse pargi ruumiga. Siit tuleneb avalikult lastemängualalt oodatavale vastuolu - mänguala ei ole võimalik ebaesteetiliste vaadete tõttu kõigile kutsuvalt eksponeerida, mis töötaks kogu idee kasuks (ala on kasutajale kaugelt paista ja kutsub kasutama), vaid seda tuleb ümbritsevast ära lõigata (kasutada vaateid piiravaid rajatisi, nagu nt kõrge hekk jms);
   
4. mänguala piirded ja juurdepääsud on lahendatud viisil, mis võimaldavad küll füüsiliselt mängualale juurdepääsu, kuid ei hakka tõenäoliselt reaalpraktikas nõnda toimima, sest antud lahenduse juures jääb tavakasutajale mulje kui privaatsest mängualast, kuhu ei tihka minna. Pargiala vajab olemasolevate liikumissuundade analüüsi, mille tulemusel selguks enim kasutatavad kergliiklejate liikumissuunad, millega oleks lastemänguala asukohavalikul ja juurdepääsude kavandamisel hea arvestada;
   
5. mänguala piirdeaia vahetusse lähedusse kavandatud okaspuukoorepurust jalutustee teravnurgelised kurvilahendused ei võimalda praktikas selle eesmärgi pärast kasutamist. Kurve asutakse tõenäoliselt lõikama ja muru tallama ning lahendus kaotab esteetilise, nagu ka funktsionaalse kvaliteedi;
   
6. puudub päevavalguse ja varju analüüs. Antud lastemänguala asukoha valiku juures tuleb arvestada, et alaga külgneb vahetult kõrge korrushoone, mis heidab õhtusel ajal mängualale tugeva varju. Siinjuures tuleb arvestada, et antud ala on avalikkuse poolt kasutatav eelkõige õhtusel ajal;
   
7. vahetult kortermaja kõrvale kavandatava lastemänguala puhul tuleb analüüsida selle mõju kortermaja elanike privaatsusele. Avaliku mänguala puhul jätkub lastemäng jm juurdekäiv ka õhtusel ajal, mis võib suvisel ajal kesta hiliste õhtutundideni. Avalikkuse poolt vaadatuna on see tervitatav võimalus, kuid mõjutab seejuures piirinaabrite rahu;
8. arvestades lasteaia maksimaalset kohtade arvu (140 kohta) ja lisanduvat avalikku kasutuskoormust on ebatõenäoline, et paljuski varjutsooni jääv mänguvahendite vaheline muru suudab tallamisele vastu pidada. Sama kasutuskoormuse juurde jäädes tuleb kaaluda mänguvahendite vahele tallamiskindlama pinnakatte kavandamist;
   
9. puudub ülevaade välisvalgustuse põhimõtetest (valgustite funktsionaalsed ja esteetilised aspektid). Seejuures tuleb arvestada alaga külgneva kortermaja alumiste korruste elanikega, kelle toavalgust võib mänguala välisvalgustus mõjutada;
10. pole põhjendatud lasteaia kohtade arvu valikut. 140 kohalise lasteaia puhul on tõenäoline, et reaalpraktikas pole antud koormusele pakutav parkimislahendus sobilik. Kuigi lapsevanematel on võimalik alternatiivse lahendusena parkida E-Kaubamaja parkimisalal, on lasteaia hoone juures tekkivad parkimise ummikud üsnagi tõenäolised. Seejuures tuleb arvestada lasteaia asutuse tegevusaja välist avalikku mänguala kasutust, millega kaasneb samuti parkimisvajadus. Antud lahendus tuleb hoolikamalt läbi mõelda;
    
11. 27. augustil 2012. a seltsi esindajale tutvumiseks saadetud projekti seletuskirjas on eksitavalt märgitud, et Karlova Selts on antud mänguväljaku osas suurt huvi üles näidanud. Seltsi juhatus on saanud mänguala projektiga esimest korda tutvuda 30. augustil 2012. a;
    
12. puudub projektlahenduse avalikustamine (eskiislahenduste õigeaegne tutvustamine jne). Kui vastab tõele, et tegelikult pidanuks ehitustööd juba käima, siis puudub lisaks ka eelduste kohane avalikkuse ehitustegevusest informeerimine. Hetkel, mil arboristid asusid pargi territooriumil mänguala piiresse jäävaid puid raiuma, polnud isegi mõned piirinaabrid raiete mahust ja põhjusest teadlikud, rääkimata laiemast avalikkusest. Lisaks võib teadmatus tekitada soovimatuid ülevõimendatud valereaktsioone (kas raiutakse kogu park jne);
13. projekteerimistingimused nõuavad projektlahenduse Tähe 98 majaomanikega kooskõlastamiseks. Seda pole tehtud.
    

Kui Sul, hea lugeja, tekkis mõtteid, mida soovid teistegagi jagada, siis oled lahkesti palutud antud postituse kommentaariumisse kirjutama.