Meie ettepanekud on kantud järgmistest juhtmõtetest:

• Mõeldes ajas 2-3 aastat edasi kujutasime endale ette, et Pargi tänav võib saada ratturitele ja jalgsi liiklejatele üheks peatänavaks. Sellest võib saada Karlova südatänav jõudmaks Kesklinna, turgudele, Aurasse, Ahhaasse, Emajõe äärde ja sealt tagasi.
  
• Soovime, et Pargi tänaval elavad karlovlased saaksid ennast mõnusalt ja turvaliselt tunda ka uue kõnnitee ja jalgrattatee (edaspidi ka rattatee) valmimise järel.
  
• Peame oluliseks selget sõiduki, jalakäija ja jalgratturi liikumisradade eristamist, funktsionaalset, tasakaalukalt esteetilist ja turvalist lahendust.
  
• Soovime saada igati funktsionaalse ja ajakohase Karlova platsi ning seetõttu säilitada võimaluse selle idee arendamiseks ka järgnevatele põlvkondadele.
  

Teeme ettepanekud järgmisteks muudatusteks. Tekstilise osaga on seotud Karlova Seltsi poolt koostatud LISA 1 - eskiisjoonis. Joonis ja tekst täiendavad teineteist ja joonis on teksti lahutamatuks osaks.

1. Rattatee peaks kulgema mõlemal pool tänavat, st mõlema kõnnitee sõiduteepoolses ääres, mõlemad ühesuunalisena, kusjuures sõidusuunad peaks olema tähistatud – Riia tänava poolne e. põhjapoolne mäest üles (suunaga Kalevi-Tähe), Eha tänava poolne e. lõunapoolne mäest alla (suunaga Tähe-Kalevi).

2. Teekate kõnniteel (e. jalgteel) ja rattateel peaks olema erinev:

a. kõnniteel hall betoonkiviplaat, nagu teemaplaneeringus on märgitud ja see on põhjendatud ka kõnnitee ja rattatee paremaks eristamiseks; samuti võimaldab kivikate hilisemaid parandusi muutmata teekatet ebaühtlaseks ja lapiliseks;

b. rattateel asfaltkate, v.a. nö Karlova platsi pikkuses, kus võiks olla samuti betoonkivi (soovitavalt siis punane, nagu Tartus paljudes kohtades on kergliiklustee eristamiseks kasutatud).

3. Kõnnitee allalaskmine Pargi tn 7 piirkonnas on praegu jooniselt puudu – palume see lisada!

4. Parkimine. Kalevi tn pool otsas eraldi parkimistasku ära jätta, selle võrra saab teha sõidutee laiemaks ja lubada reguleerimata parkimist kogu tänava ulatuses, väljaarvatud Pargi 6 esine tänavalõik, mis on selleks liiga kitsas. Sõidutee laius võiks varieeruda vastavalt võimalustele (minimaalselt 5 m). Karlova platsi piirkonnas lõpetada senine parkimise võimalus.

5. Pargi tänava haljasalapoolses servas on enne krundipiire praeguses planeeringus kasutamata allpool ca 0,8 m ja ülevalpool 3 m laiune linnale kuuluv maa – see võtta kasutusele kõnnitee ja jalgrattatee laiendamisel, sellevõrra saab sõidutee ühtlaselt laiem ja parkimine lihtsam.  Sõidutee laiemates osades saab kasutada servades munakivi, kui klompkivi ei ole piisavalt. Erinevate teede jaotus: 0,75m ohutusriba (munakivi), siis 1,0m jalgrattatee (asfalt) ja 2,0m kõnnitee e. jalgtee (betoonkivi). Kui kasutada ära kogu tänavamaa ja kaotada Kalevi tänava poolsest otsast parkimistasku, siis mahuvad kõik ära koos 6m sõiduteega (parkimine kaasaarvatud). Tänava keskel on kitsam koht, seal võiks siis kaaluda kas sõidutee või kõnnitee kitsendamist selles lõigus.

6.    Jalgrattatee servas võiks olla nö ohutusriba, kui see mahub, parkivate autode ja jalgrattaga liikujate ohutuse tagamiseks min. 0,75 m (Linnatänavate standardis joonis 9.2 näidatud ja miinimum laius on 0,75m), mis sobib ka lumevaalutuseks talvel. Selle osa teekatteks sobib hästi munakivi. Soovitavalt munakivi fraktsiooniga 50…80 mm.

7.    Kalevi tn poolne ristmik – ülekäigurada üle Kalevi tänava on joonisel olemas ja tervitatav! Palume lisada ülekäigurada Pargi tänava ületamiseks!

8.    Ülekäigurajad Tähe – Pargi – (Lootuse) ristmikul

a.    põhjapoolne (Riia tn poolne) tuua natuke allapoole ja teha tervenisti künnisena (tõstetud ülekäigurada)

b.    joonisel on märkimata reedesel nõupidamisel räägitud ülekäigurada üle Tähe tänava „Kasekese“ ees – palume see kindlasti lisada! Lisaks jalakäijate ohutusele saab siis kergliiklus kulgeda Kesk tänava kergliiklusteelt Lootuse tn kaudu alla Kalevi tänavale.

9.    Tähe – Pargi – (Lootuse) ristmik

a.    Plats, mis on praegu eraldatud piiretega ja kus praegu ka pargitakse, võiks jääda tulevikus parkimisvabaks alaks ja selle peamiseks funktsiooniks oleks nö Karlova plats, kuhu võiks paigaldada nt. pinke, kus soovime tähistada Tartu geograafilise keskpunkti, mis võiks saada ka turismi seisukohalt oluliseks tähiseks. Platsi kujundamine Karlova platsiks ja edasine planeerimine peab jääma võimalikuks, seetõttu piisab praegu munakivikattest. Lõigus, kus Pargi tn külgneb Karlova platsiga (vt joonis), kavandada uputatud äärekivi. Eristamine saab toimuda kas betoonist disainpiirete, teisaldavate postide või lillekastide abil. Karlova platsi puhul peame silmas ka võimalikku ajutise turu funktsiooni ning kindlasti tugevat ruumilist seotust kohalikule kogukonnale olulise Päeva pargiga. Platsi täpsem lahendus saab toimuda siis, kui selgub Pargi-Tähe-Päeva tn vahelise ala detailplaneering.

b.    Sõidutee võiks kulgeda veidi väiksema kaarega, kui praegu meile saadetud joonisel ja sisuliselt praeguse rohelise saare kõrvalt.

c.    Ohutussaar ülekäigurajal Pargi tn otsas ära jätta, selle asemel teha laiendus lõunapoolse kõnnitee serval, kus seisatada ja ülemineku ohutuses veenduda.

Juhime tähelepanu, et Tähe 19 ja 19a detailplaneeringu avalikustamise raames lubas Tartu Linnavalitsus, et Pargi-Lootuse-Tähe tn ristmiku küsimus lahendatakse tervikuna Pargi tn rekonstrueerimise raames. Teeme ettepaneku projekteerida antud ehitusprojektiga käsitletavad ristmikud tervikuna. Vajadusel seada ehitusetapid, kui ei ole võimalik ristmikku kogu ulatuses korraga välja ehitada. Meie poolt esitatud eskiisjoonis võimaldab ka ristmiku väljaehitust, kus ehitustöövõtupiir ühtib sisuliselt Teie poolt meile tutvumiseks esitatud töövõtupiiriga.

Kunstikoolis karlovlaste ja väliste ekspertidega (Dago Antov ja Sulev Sannik) toimunud ajurünnakul leiti ühiselt, et Tähe-Pargi tn ristmiku liiklusohutust ning kergliikleja liiklemise mugavust tuleb parandada. Pakuti võrdse ristmiku ideed, nagu ka Tähe tn suhtes "anna teed" märki.

Teise olulise aspektina toome välja, et tänav asub miljööväärtuslikus piirkonnas ja seega on tänava välimus tähtsam küsimus, kui tavaliselt. Näeme, et praeguses protsessis peaks olema kaasatud ka linnaarhitekt, muul juhul muudetakse oluliselt tänava üldilmet arvestamata piirkonna eripära ja mida hiljem parandada on ülimalt kulukas.

1.    Ettepanek: erisuunaline jalgrattatee mõlemal pool teed. Selts tegi ettepaneku kahesuunaliseks liikluskorralduseks jalgratturitele Pargi tänaval (üks suund ühel pool sõiduteed, teine suund teisel pool), kuna jalgrattaliikluse kasvades võib segaliiklus ainult ühel tänavapoolel osutuda jalakäijatele ja jalgratturitele ohtlikuks. Kuna tegemist on mäega, siis jalgratturite kiirused allamäge võivad kasvada ohtlikult suureks, seda nii jalgratturitele, jalakäijatele, kui autost väljuvatele inimestele. Ka kergliikluse komisjonis on tähelepanu juhitud vajadusele eraldada jalakäijad ja jalgratturid suure liiklustihedusega tänavatel just ohutuse kaalutlustel. On palju lihtsam ja loogilisem ühendada erisuunalised jalgrattateed olemasolevasse jalgrattateede võrku, sest jalgratturid liiguvad Karlovas üldiselt sõiduteedel või Kesk tänava jalgrattateel, kus sõidusuunad on ka eraldatud.  Kahesuunaline jalgrattaliiklus ühel tänavapoolel oleks pigem segadust tekitav erand liiklejate jaoks ning ohutuid ja sujuvaid üleminekuid erisuunalisele liiklusele tänava otstes on keeruline kavandada. Kui seda teed minna, siis pigem tuleks sama loogikaga pikemalt jätkata – näiteks Turu tänavani ja Võru tänavani. Samas ei ole meile antud mingeid signaale, et linn lähiajal kavandaks nende rattateede ehitamist, mis tähendaks et Pargi tänava jalgrattatee jääks pikaks ajaks selliseks ebafunktsionaalseks jupiks, mis ei oleks kummaski otsas korralikult jalgrattateede võrguga ühendatud.

Küsimused: mida ja millal plaanib linn teha, et kavandatavat Pargi tänava jalgrattateed jalgrattateede võrguga ühendada? Kuidas kavatsetakse tagada turvalisus rattateel, kui kõrvuti asuvad mõlemad liiklussuunad ning jalakäijad peavad teeületuseks läbima ka kahesuunalise rattatee?

Pargi tänavaala laius on 13,1 ja rohkem meetrit. Vajalik rahuldav (autotee 6,0 + 2x (jalgtee 1,5 + rattatee 1,5 + varu 0,5 )) on kokku 13, 0 meetrit. Elektripostide kaugus (posti tsentrist) tänavaala piirini peamiselt 2,0 meetrit või veidi vähem, mis võimaldab neid kuni ümbertõstmiseni jätta ka samasse asukohta, ehk jalg- ja rattatee vahele.

Karlova Seltsi ettepanek on jätkuvalt ehitada rattateed mõlemal pool tänavat, st mõlema kõnnitee sõiduteepoolses ääres, mõlemad ühesuunalisena, kusjuures sõidusuunad peaks olema tähistatud – põhjapoolne mäest üles (suunaga Kalevi-Tähe), lõunapoolne mäest alla (suunaga Tähe-Kalevi). Oleme veendunud, et selline lahendus on oluliselt turvalisem nii jalgrattaga kui jalgsi liikujatele. Lisaks säilitab see tänava sümmeetrilise struktuuri, mis ei erineks oluliselt praegusest.

2.    Ettepanek: erinev katend jalgratta- ja kõnniteel.   Erineva katendi soovitus lähtus osaliselt jällegi Kergliiklusteede komisjonis arutletud vajadusest konkreetsemalt ja selgemalt eraldada jalakäijate ja jalgratturite liiklus seal, kus liikluskoormused on suured (kesklinna läheduses). Segaliiklusega kahesuunaline jalg ja jalgrattatee Pargi tänaval ei ole hea ega turvaline lahendus.

Küsimus: kus on Tartu linnas sarnase eeldatava liikluskoormuse juures sarnane lahendus end tõestanud?

4.- 6. Ettepanek: Teejoonte paiknemine ja parkimiskorraldus. Karlova seltsi esindajad said 4. juulil linnavalitsuses toimunud arutelu-kohtumisel üheselt aru, et linn ei kavatse piirata parkimist Pargi tänaval, kus ajalooliselt väljakujunenud põhjustel pole hoovides võimalik parkida. Kas see seisukoht on nüüd muutunud? Tuletame meelde, et Pargi tänav asub 30 km/h piirkiiruse alas. Kui Pargi tänaval tekitada 6m laiune võimalikult sirgjooneline ja korrapärane liikumisruum, siis see ei toeta 30 km/h liikluskorraldust ning reaalse 30 km/h piirkiiruse saavutamine muutub äärmiselt raskeks.

Küsimus: Kui selline korrapärane 6m laiune liikumisruum peaks Pargi tänavale tekkima, siis kuidas plaanib linn tänava liikluskeskkonda viia kooskõlla liikluskorraldusega ja tagada 30 km/h piirkiirusest kinnipidamine? Kuidas tagatakse olukord, et drastiliselt ei halveneks Pargi tänava elanike parkimisvõimalused, kui plaanitakse kordades vähendada parkimiskohtade arvu tänaval?  

Peame jätkuvalt mõistlikuks lubada parkimine kogu Pargi tänava ulatuses.

8. Ettepanek: Tähe tn poolsed ülekäigukohad/ -rajad.

Küsimus: Kui ülekäigurada ei tõsteta, siis, milliseid meetmeid on plaanis tarvitusele võtta, et sõidukite kiiruseid ristmiku piirkonnas ja üldse Tähe tänaval alandada? Kas ristmik muudetakse võrdsete teede ristmikuks?

Peame Karlova Seltsi poolt jätkuvalt oluliseks kas terve ristmikuala tõstmist või vähemalt ühe ülekäiguraja ehitamist tõstetuna, kuna see aitab oluliselt kaasa kiiruse alandamisele piirkonnas. Praegune sirge lõik on Tähe tänaval väga suur ahvatlus kihutamiseks, mida ka usinalt kasutatakse.

Oleme jätkuvalt valmis sisuliseks koostööks ja aruteludeks.

Vahekokkuvõtte